Koeru Keskkooli autokool on pikaajalise koolituskogemusega. 1978. aastast alates oleme edukalt läbi viinud piirkonna B-kategooria mootorsõidukijuhtide ettevalmistamist.

Koeru Keskkool korraldab B-kategooria mootorsõidukijuhi algastme õpet.

Soovi korral saab võtta lisasõidutunde ja lõpetada poolelijäänud autokooli õpinguid.



 

KOERU KESKKOOLI AUTOKOOL

 

B-KATEGOORIA MOOTORSÕIDUKIJUHI


ETTEVALMISTAMISE


ÕPPEKAVA

KINNITATUD

direktori 22.01.2020

käskkirjaga nr 1-1/2020/1






 

 

Juhi ettevalmistamise eesmärgid

 

 

Juhi ettevalmistamine peab andma õpilasele teadmised, oskused

ja hoiakud liikluses käitumiseks vastavalt B- kategooria

mootorsõiduki juhile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele.

 

Juhi ettevalmistamise eesmärgiks on luua eeldused nii

vastutustundliku juhi liikluskäitumise kujunemisele, kui ka juhi

ohutu, iseseisva, teisi liiklejaid arvestava ja keskkonda säästva

käitumise kujunemisele.

 

 

Õpetamise korralduslikud alused


 

 

Koolitus koosneb teoorialoengutest, iseseisvast tööst ja

õppesõitudest vastavalt koolitaja õppeplaanile. Teoorialoengud

viiakse läbi auditoorse õppe vormis. Õppesõidud toimuvad

koolitaja sõidukiga. Teoorialoengute, iseseisva töö ja õppesõidu

mahud määratakse koolitaja õppekavaga. Õppimist toetavad

materjalid on kättesaadavad nii elektrooniliselt kui ka paberkujul

. Liiklusteooriaõppe ja õppesõidu tundide ülesehitus ning vahelduvus tagavad

õppekavas ettenähtud teadmiste ja oskuste omandamise ning õpilase ettevalmistamise

vastavalt juhi liiklusalastele kvalifikatsiooninõuetele.

 

Liiklusteooriaõppe ja õppesõidu ühe õppetunni arvestuslik kestus on 45 minutit.

Teoorialoengud toimuvad kord nädalas kestvusega 90 minutit järjest. Sõidutunnid

toimuvad kokkuleppel õpilasele sobilikul ajal. Esialgu kestvusega üks õppesõidu tund

päevas. Õpilase arvestatava sõiduoskuse omandamisel ka rohkem sõidutunde päevas.

Seda tingimusel, et iga 90-minutilise ajavahemiku kohta peab õpetaja ja õpilase jaoks

olema katkematu puhkepaus vähemalt 15 minutit, mille jooksul õppetegevust ei toimu.

 

Edasijõudmise kohta annab õpetaja õpilasele õppeprotsessi käigus tagasisidet ning

mitterahuldava tulemuse korral vajadusel ka konsultatsioone tagamaks juhile vajalike

teadmiste ja oskuste omandamise. Juhi ettevalmistamise koolituskursuse lõpetamise

eelduseks on õppekavas sätestatud õpiväljundite saavutamine.

 

 

Tegevused ja meetodid õpiväljundite saavutamiseks




 

 

Auditoorse õppe põhivorm on loeng, mida kombineeritakse

videote, esitluste, testide, skeemide ja muude paberkandjal ning

elektrooniliste õppematerjalidega. Suunavate küsimustega

tekitatakse arutelusid, mille eesmärgiks on leida erinevatele

võimalikele probleemidele loogilisi ja ohutuid lahendusi. Loeng

lõpeb enamasti kontrolltestiga õpitud teema kinnistamiseks.

Loengule järgneb iseseisev kodune ülesanne.

 

Teooriaõppes omandatut kontrollitakse ja harjutatakse õppesõidul.

Sõidutunni alguses toimub lühike sissejuhatav vestlus, kus

tutvustatakse õpilasele järgnevat sõidumarsruuti ja teda

eesootavaid ülesandeid. Selle käigus kontrollitakse õpilase

valmisolekut ülesande ohutuks sooritamiseks. Vajadusel näitab

sõiduõpetaja ette, kuidas ülesanne lahendada. Sõidutunni

lõppedes kuulab sõiduõpetaja ära õpilase enesehinnangu ning

annab õpilasele tagasisidet ja juhiseid õppimiseks. Tuginedes

õpilase ja sõiduõpetaja hinnangule otsustab sõiduõpetaja, kas

ülesanne kuulub kordamisele või liigutakse järgmise teema juurde.
 

 

 

Hindamine




 

 

Loengujärgsetele kontrolltestidele lisaks toimuvad kursuse jooksul

õpiväljundite kontrollimiseks kaks kirjalikku arvestustööd ja kirjalik

kursust kokkuvõttev teooriaeksam. Need testi vormis tööd

loetakse sooritatuks, kui õigeid vastuseid on vähemalt 90%

. Eksam koosneb neljast testist, kokku 60 küsimust. Eksam

loetakse sooritatuks, kui õigesti vastud küsimusi on vähemalt 55

, kusjuures ühes testis võib olla kuni kaks valesti vastatud

küsimust. Olenemata vigade koguarvust tuleb eksamit korrata

juhul, kui ühes testis on rohkem kui kaks valesti vastatud

küsimust. Vajadusel antakse õpilasele võimalus test uuesti sooritada.

 

Sõidutunni lõppedes võrdleb õpetaja õpilase tegelikke teadmisi ja

oskuseid õppekavas nõutavaga ning kirjutab selle põhjal õpilase

õpingukaardile hinde. Kasutatakse mitteeristavat hindamist.

Ülesanne kas sooritatakse või mitte. Sõiduõpe lõpeb

sõidueksamiga, mis on sooritatud siis, kui õpilane on omandanud

õppekavas ettenähtud oskused ja käitumise ning ta vastab

mootorsõidukijuhi teadmiste, oskuste ja käitumise liiklusalastele

kvalifikatsiooninõuetele.





 

 

 

Õppeainete läbimise ajaline plaan ja mahud



 

 

B-kategooria kursuse minimaalne läbimise aeg on neli nädalat.

Õppeainete mahud on toodud tabelis 1. Ühes õppeaastas toimub

kaks koolituskursust kestvusega 16-20 nädalat.

 

Teooriakursuse maht on 35 tundi ning õppesõite tuleb läbida

vähemalt 30 sõidutundi. Teooriakursuse lõpetab kirjalik eksam.

Sõiduõppe lõpetab sõidueksam. Õppesõitude vähim arv koos

sõidueksamiga on 31. Igale teooriatunnile järgneb vähemalt

samas mahus iseseisev töö.

 

Pimeda aja koolituse maht on teooriaõppes 2 tundi ja õppesõitu 1

sõidutund. Esmaõppe algastme libedasõidu riskivältimise

koolituse maht on teooriaõppes 2 tundi ja õppesõitu 1 sõidutund.

Sõiduki juhtimine pimeda ajal ning esmaõppe algastme

libedasõidu koolituse sõidutund viiakse läbi siis, kui õpilasel on

läbitud vähemalt 16 sõidutundi.

 

 

Iseseisva töö sisu





 

 

Õpilasel tuleb iseseisvalt täiendavalt läbi töötada liiklusseadus ja

teised õpetaja poolt soovitatud või nõutud õigusaktid. Lisaks on

kohustus lahendada liiklusteste ja soovituslik lugeda temaatikaga

seotud liiklusohutuse alast kirjandust raamatutest või kirjalikest

õppematerjalidest ning internetist.

 

 

Kohustusliku ja soovitusliku kirjanduse loetelu


 

 

Kohustuslik:

1. Liiklusseadus.
    

2. EAKL liiklustestid.
    

3. Õpetaja koostatud tunnimaterjalid.

 

Soovituslik:

1. Sein, J, (1998). Kiiresti ja kindlalt, Autojuhtide
   
   
   
   sõidumeisterlikkuse kursus, Tln: Tea kirjastus, 68 lk.
   
    

2. Pirita, J (2016). Eesti liiklusreeglid ja ohutu sõidu õpetus,
   
   
   
   Liiklusõpik, Tln: kirjastus TEA, 240 lk.
   
    

3. Liiklusteooria keskkond https://liikluslab.ee/.

 

 

Juhendaja roll ja võimalused juhendaja kaasamiseks juhi



ettevalmistamisel täiendava sõidupraktika saamisel


 

 

Piisava sõidukogemuse omandamisel, mida näitab õpingukaardil

märge „Lubatud õppesõidule teeliikluses“, on õpilasel võimalik

seadusega kehtestatud korras saada lisa sõidupraktikat

juhendajaga. Lisa sõidupraktikat juhendajaga ei arvestata kooli

õppekavas ettenähtud sõidutundide läbimisena.

 

 

Tabel 1: B-kategooria mootorsõidukijuhi õppekava.

 

Juhi esmaõppe algaste
Teooriaõpe			Sõiduõpe
Teema nr	Teema	Õppe- tunde	Teema nr	Teema	Sõidu- tunde
T 1.	Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest.		S 1.	Juhi tööasend ja turvavarustus.
T 2.	Iseseisvaks õppimiseks juhendamine.		S 2.	Sõiduki käsitsemine.
T 3.	Liiklus kui süsteem.
T 4.	Ohutu liiklemise põhimõtted.
T 5.	Teiste liiklejatega arvestamine.
T 6.	Sõiduki turvalisus.
T 7.	Inimene sõidukijuhina. 1. arvestustöö.		S 3.	Sõiduoskuste hindamine.
T 8.	Sõidu alustamine ja sõiduki asukoht sõites.		S 4.	Sõiduki juhtimine vähese liiklusega teedel.
T 9.	Sõidujärjekord sõites.		S. 5	Sõiduki juhtimine erinevates liiklussituatsioonides.
T 10.	Sõidu eripära, asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis.
T 11.	Sõiduki peatumine ja sõidu lõpetamine.
T 12.	Käitumine liiklusõnnetuse korral. 2. arvestusöö.		S 6.	Sõiduoskuse hindamine.
T 13.	Möödasõit, möödumine ja ümberpõige.		S 7.	Möödasõit, möödumine ja ümberpõige.
T 14.	Sõidu planeerimine riski vältimise eesmärgil.		S 8.	Sõiduki juhtimine planeeritud teekonnal.
T 15.	Keskkonda säästev auto kasutamine.		S 9.	Keskkonda säästev sõiduki juhtimine
T 16.	Sõiduki juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes.		S 10.	Sõiduõpe individuaalprogrammi järgi.
RT.	Peatamisteekonna pikkust mõjutavad tegurid ja riskide ennetamine.	2	RS.	Algastme libedasõidu harjutuste sooritamine.	1
PT.	Pimeda ajal sõiduki juhtimine.	2	PS.	Pimeda ajal sõiduki juhtimine	1
TE.	Teooriaeksam	1	SE.	Sõidueksam	1
	Kokku esmaõppe algastmes:	35		Kokku esmaõppe algastmes:	31

 

 

 

 

1. ESMAÕPPE ALGASTME ÕPIVÄLJUNDID

 

1.1.Teooriaõpe

 

1.1.1. Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest.

Pärast koolitust õpilane:

1.1.1.1.teab juhiloa saamise tingimusi ja korda;

1.1.1.2.teab õppetöö korraldust;

1.1.1.3.teab õppetööd reguleerivaid õigusakte ja dokumente;

1.1.1.4.on omaks võtnudjuhi ettevalmistamise määruses seatud juhi koolituse eesmärgid.

 

1.1.2. Iseseisvaks õppimiseks juhendamine.

Pärast koolitust õpilane:

1.1.2.1.on valmis vastutama oma õppimise eest;

1.1.2.2.on koostanud individuaalse õppeplaani;

1.1.2.3.teab,kuidas koolitajaiseseisvat õppimist toetab ja kellelt vajadusel abi saab.

 

1.1.3. Liiklus kui süsteem.

Pärast koolitust õpilane:

1.1.3.1.teab liiklussüsteemi erinevate osadega seotud terminoloogiat;

1.1.3.2.teabliikluskorraldusega seotud põhimõtteid;

1.1.3.3.mõistab liiklust kui süsteemi ja enda rolli selle süsteemi osana;

1.1.3.4.teab liikluse positiivset ja negatiivset mõju inimese elule ja tervisele.

 

1.1.4. Ohutu liiklemise põhimõtted.

Pärast koolitust õpilane:

1.1.4.1.mõistab, et peamised ohutu liiklemise põhimõtted on õigete tähelepanekute tegemine, oludele vastava sõidukiiruse valik, õigeaegsed ja piisavad märguanded, ohutu piki-ja külgvahe hoidmine, liiklusreeglitest kinnipidamine ja teiste liiklejatega arvestamine;

1.1.4.2.teab piki-ja külgvahe ning sõidukiiruse valikuga seotud reegleid;

1.1.4.3.teab märguandeid ja nende kasutamisega seotud reegleid;

1.1.4.4.on välja töötanud isiklikud ohutu liiklemise põhimõtted.

 

1.1.5. Teiste liiklejatega arvestamine.

Pärast koolitust õpilane:

1.1.5.1.teab, et liikluses osaleb erinevaid liiklejarühmi;

1.1.5.2.teab erinevate liiklejarühmade käitumise eripärasid;

1.1.5.3.teab erinevate liiklejarühmade ja sõidukiliikidega (nt vähekaitstud liiklejate, suurte sõidukite, eritalituse sõidukite jt)seotud ohtu suurendavaid tegureid;

1.1.5.4.omab valmidust liikluses ohutuse tagamiseks arvestama eripäradega, mis on seotud erinevate liiklejarühmade ja sõidukiliikidega;

1.1.5.5.mõistab teiste liiklejatega ja sõitjatega arvestamise tähtsust;

1.1.5.6.on motiveeritud arvestama teiste liiklejate ja sõitjatega, eelkõige vähekaitstud liiklejatega,ja tagama oma käitumisega nende ohutuse.

 

1.1.6. Sõiduki turvalisus.

Pärast koolitust õpilane:

1.1.6.1.mõistab sõiduki kasutaja juhendiga tutvumise olulisust;

1.1.6.2.teab peamisi tänapäeva sõidukites kasutuses olevaid aktiivse ja passiivse turvalisuse elemente ja nende tööpõhimõtet (turvavöö kinnitamine ja istumisasendi reguleerimine, kaassõitja turvavarustuse kinnitamine, pagasi õige paigutus ja kinnitamine);

1.1.6.3.teab turvavarustuse vale kasutamisega või mittekasutamisega seotud ohte ja on motiveeritud turvavarustust kasutama;

1.1.6.4.teab sõitjate-ja veoseveo ja turvavarustuse kasutamisenõudeid;

1.1.6.5.teab sõidukist väljumisel ja sellesse sisenemisel vajalikke ettevaatusabinõusid;

1.1.6.6.teab kasutatavalemootorsõidukile kehtivaidtehnoseisundinõudeid;

1.1.6.7.teab keskkonnaga seonduvaid nõudeid sõiduki kasutamisel;

1.1.6.8.teab sõiduki lisa-ja mugavusseadmete mõju liiklusohutusele ja sõiduki juhitavusele.

 

1.1.7. Inimene sõidukijuhina.

Pärast koolitust õpilane:

1.1.7.1.teab inimeste erineva liikluskäitumise põhjuseid;

1.1.7.2.teab, kuidas sõidu motiivid, sõiduteekonna ja aja planeerimine, sotsiaalne surve, juhi seisund ja teadlikkus enda juhtimisvõimest(sealhulgas liigne enesekindlus,oma võimekuse tõestamise soov)mõjutavad juhi käitumist;

1.1.7.3.teab enda isiksuseomadustest, hoiakutest ja elustiilist tulenevaid võimalikke riske liikluskäitumisele;

1.1.7.4.on enda jaoks välja töötanud strateegiad isiksusega ja tervisliku seisundiga seotud liikluskäitumist mõjutavatest asjaoludest tulenevate kahjulike mõjude vältimiseks;

1.1.7.5.on motiveeritud väärtustama ohutust ja keskkonna säästlikkust, elu üldistes eesmärkides ja käitumises;

1.1.7.6. teab kõrvaliste tegevuste mõju juhile ning sellest tulenevaid ohte.

 

1.1.8. Sõidu alustamine ja sõiduki asukoht sõites.

Pärast koolitust õpilane:

1.1.8.1.teab, kuidas sõitu ohutult alustada;

1.1.8.2.teab tee erinevaid osi ja nende otstarvet;

1.1.8.3.teab sõiduki asukoha valikuga seotud reegleid;

1.1.8.4.teab, kuidas valida asukohta teel riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil;

1.1.8.5.on motiveeritud oma sõitu riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil planeerima.

 

1.1.9. Sõidujärjekord sõites.

Pärast koolitust õpilane:

1.1.9.1.oskab rakendada probleemülesannete lahendamisel teede ristumis-ja lõikumisaladel ja teega külgnevate aladel ning raudteeülesõidukohtadel sõidujärjekorra määramisega seotud liiklusreegleid;

1.1.9.2.omab ülevaadet teede lõikumisalade ning raudteeülesõidukoha ületamisega seotud riskidest ja nende vältimise võimalustest;

1.1.9.3.on motiveeritud teede lõikumisalade ja teega külgnevate alade ning raudteeülesõidukoha ületamisega seotud võimalikke ohte vältima.

 

1.1.10. Sõidu eripära asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis.

Pärast koolitust õpilane:

1.1.10.1.teab asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis sõiduki juhtimisega seotud reegleid;

1.1.10.2.teab sõiduki juhtimise eripära asulavälisel teel ja kiirteel võrreldes sõiduki juhtimisega asulas;

1.1.10.3.omab ülevaadet asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis sõiduki juhtimisega seotud riskidest ja nende vältimise võimalustest;

1.1.10.4.on motiveeritud järgima asulavälisel teel ja kiirteel sõidukit juhtides sõidukiirusele kehtestatud piiranguid ning hoidma ohutut piki-ja külgvahet.

 

1.1.11. Sõiduki peatumine ja sõidu lõpetamine.

Pärast koolitust õpilane:

1.1.11.1.teab ja oskab probleemülesandeid lahendades kasutada parkimise ja peatumisega ning hädapeatamisega seotud liiklusreegleid;

1.1.11.2.teab,kuidas parklas ja parkimismajas ohutult ja teisi liiklejaid arvestavalt käituda;

1.1.11.3.on motiveeritud peatumise ja parkimisega ning hädapeatamisegaseotud reegleid järgima;

1.1.11.4.teab,kuidas väljaspool asulat peatuda ja parkida.

 

1.1.12. Käitumine liiklusõnnetuse korral.

Pärast koolitust õpilane:

1.1.12.1.teab, kuidas liiklusõnnetuse korral õigesti käituda;

1.1.12.2.teab liiklusõnnetuse korral vale käitumise tagajärgi.

 

1.1.13. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige.

Pärast koolitust õpilane:

1.1.13.1.teab ohutuks möödasõiduks vajalikke eeldusi;

1.1.13.2.teab,kuidas ohutult mööda sõita, mööduda ja ümber põigata;

1.1.13.3.teab,kuidas käituda möödasõidetava rollis;

1.1.13.4.on motiveeritud kaaluma möödasõidu vajadust ohutuse tagamise eesmärgil.

 

1.1.14. Sõidu planeerimine riski vältimise eesmärgil.

Pärast koolitust õpilane:

1.1.14.1.teab, milliseid ettevalmistusi tuleks enne pikemat või lühemat sõitu teha;

1.1.14.2.mõistab, et sõitu planeerides on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust;

1.1.14.3.on motiveeritud sõiduga seonduvat planeerima;

1.1.14.4.teab, et sõitu kavandades tuleb hinnata ja arvesse võtta tegureid, mis võivad avaldada mõju tema käitumisele juhina (nt elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, väsimus, halb nägemine jms).

 

1.1.15. Keskkonda säästev sõiduki kasutamine.

Pärast koolitust õpilane:

1.1.15.1.teab, kuidas sõiduki kasutamine keskkonnale mõjub ja kuidas seda kahjulikku mõju saab vähendada;

1.1.15.2.oskab leida sõiduki kasutaja juhendist teavet keskkonna säästmise kohta;

1.1.15.3.teab, kuidas jälgida kütusekulu;

1.1.15.4.on motiveeritud sõidukit kasutades keskkonda säästma;

1.1.15.5.mõistab, et säästlik sõiduviis on ka ohutu sõiduviis.

 

1.1.16. Sõiduki juhtimine rasketes tee-ja ilmastikuoludes

Pärast koolitust õpilane:

1.1.16.1.teab sõidukile mõjuvate jõudude olemust ja oskab neid oma sõidus arvestada;

1.1.16.2.teab rasketes tee-ja ilmastikuoludes sõiduki juhtimisega seotud ohte jakuidas neid ohte on oma käitumisega võimalik vältida.

 

1.1.17. Peatamisteekonna pikkust mõjutavad tegurid ja riskide ennetamine.

Pärast koolitust õpilane:

1.1.17.1.teab, kui palju kulub aega ja ruumi, et sõiduk peatada;

1.1.17.2.mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõidukit peatada;

1.1.17.3.mõistab erinevate tee-ilmastikuolude iseärasusi ning nende mõju sõiduki juhitavusele;

1.1.17.4.omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki-ja külgvahega.

 

1.1.18.Pimeda ajal sõiduki juhtimine.

Pärast koolitust õpilane:

1.1.18.1.teab,kuidas tulesid nähtavuse parandamiseks õigesti kasutada vastutuleva sõidukiga kohtudes, eesolevale sõidukile järele jõudes ja/või mööda sõites, peatudes ja parkides ning hädapeatuse korral;

1.1.18.2.mõistab, etpimeda ajal on nähtavus palju halvem kui valge ajal vaatamata tulede õigele kasutamisele,ning teab, et seda puudujääki saab kompenseerida sõidukiiruse vähendamisega;

1.1.18.3omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki-ja külgvahega;

1.1.18.4.saab aru pimeda ajal esinevatest, eriti kergliiklust puudutavatest ohtudest.

 

 

1.2. Sõiduõpe

 

1.2.1. Juhi tööasend ja turvavarustus.

Pärast koolitust õpilane:

1.2.1.1.oskab teostada sõiduki sõidueelset kontrolli, näiteks kasutades sõiduki käsiraamatut;

1.2.1.2.oskab reguleerida tööasendi ja tahavaatepeeglid juhile sobivaks;

1.2.1.3.oskab kasutada sõiduki turvavarustust ja aidata kaassõitjatel turvavarustustkinnitada, samutiselgitada turvavarustuse kasutamise vajalikkust;

1.2.1.4.oskab kasutada sõidukile paigaldatud lisa-ja mugavusseadmeid;

1.2.1.5.teab juhi valest tööasendist ja turvavarustuse valest kasutamisest tulenevaid ohte;

1.2.1.6.on motiveeritud kasutama turvavarustust ja nõudma turvavarustuse kasutamist sõitjatelt.

 

1.2.2. Sõiduki käsitsemine.

Pärast koolitust õpilane:

1.2.2.1.oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt tasemel, mis võimaldab jätkata sõidu õppimist vähese liiklusega teel;

1.2.2.2.teab sõiduki vale käsitsemisega seonduvaid ohte ja mõju keskkonnale;

1.2.2.3.omab realistlikku arusaama isiklikest, sõiduki käsitsemisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;

1.2.2.4.tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki käsitsemisega,ning oskab omakäitumises nendega arvestada;

1.2.2.5.on motiveeritud sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt käsitsema.

 

1.2.3. Sõiduki juhtimine vähese liiklusega teel.

Pärast koolitust õpilane:

1.2.3.1.oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt viisil, mis on vajalik sõidu õppimise alustamiseks erinevates liiklussituatsioonides;

1.2.3.2.omab vajalikke oskusi vähese liiklusega teelliiklemiseks;

1.2.3.3.oskab peatuda ja parkida teel;

1.2.3.4.teab vähese liiklusega teel sõiduga seotud ohte ja oskab neid ohte oma käitumisega vältida;

1.2.3.5.mõistab, et juhil kui suurema ohuallika valdajal tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest;

1.2.3.6.omab realistlikku arusaama isiklikest, vähese liiklusega teel sõitmisegaseotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;

1.2.3.7.tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega vähese liiklusega teel, ning oskab oma käitumises nendega arvestada.

 

1.2.4. Sõiduki juhtimine erinevates liiklussituatsioonides.

Pärast koolitust õpilane:

1.2.4.1.oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt;

1.2.4.2.omab teel sõitmisel erinevates liiklussituatsioonides toimetulekuks vajalikke oskusi; 1.2.4.3.teab erinevaliiklusega teedel sõiduga seotud ohte ja oskab neidohte oma käitumisega vältida; 1.2.4.4.mõistab, et juhil kui suurema ohuallika valdajal tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest;

1.2.4.5.omab realistlikku arusaama isiklikest, erineva liiklusega teedel sõitmisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;

1.2.4.6.tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega erineva liiklusega teedel ning oskab oma käitumises nendega arvestada;

1.2.4.7.on võimeline kohanema liikluses toimuvate muutustega;

1.2.4.8.on võimeline hindama olukorratõsidust ja reageerima kohaselt;

1.2.4.9.on võimeline liiklusoludega arvestades sõidukit juhtima antud teelõigul lubatud suurima sõidukiirusega.

 

1.2.5. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige.

Pärast koolitust õpilane:

1.2.5.1.oskab hinnata ohutuks möödasõiduksja ümberpõikeksvajalike eelduste olemasolu;

1.2.5.2.mõistab, et möödasõit ei ole kohustuslik manööver;

1.2.5.3.oskab ohutult mööda sõita ja ümber põigata nii päri-kui ka vastassuunavööndi kaudu;

1.2.5.4.oskab käituda möödasõidetava rollis;

1.2.5.5.oskab peatuda ja parkida väljaspool asulat;

1.2.5.6.omab realistlikku arusaama isiklikest, möödasõidu, möödumise, ümberpõike, peatumise ja parkimisega väljaspool asulat seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest.

 

1.2.6. Sõiduki juhtimine planeeritud teekonnal.

Pärast koolitust õpilane:

1.2.6.1.oskab nii asulas kui ka väljaspool asulat sõitu planeerida ja koostatud plaani järgi sõita;

1.2.6.2.mõistab, et sõitu planeerides on võimalik mõjutadasõidu ohutust ja säästlikkust;1.2.6.3.on motiveeritud sõitu riski vältimise ja keskkonna säästmiseeesmärgil planeerima;

1.2.6.4.sõiduteekonda kavandades hindab ja võtab arvesse tegureid, mis võivad avaldada mõju tema käitumisele juhina, näiteks elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, uimastid, väsimus, halb nägemine.

 

1.2.7. Keskkonda säästev sõiduki juhtimine.

Pärast koolitust õpilane:

1.2.7.1.oskab juhtidasõidukit keskkonda säästvalt;

1.2.7.2.mõistab, et säästlik sõiduviis on ka ohutu sõiduviis, milles ei ole midagi keerulist;

1.2.7.3.on motiveeritudjuhtima sõidukit keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt;

1.2.7.4.omab realistlikku arusaama isiklikest, säästliku sõiduviisigaseotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;

1.2.7.5.on teinud plaani, mida harjutada esmase juhiloa omamise ajal, süvendamaks oskusi sõita keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt.

 

1.2.8.Algastme libedasõidu harjutuste sooritamine.

Pärast koolitust õpilane:

1.2.8.1.oskab sooritada äkkpidurduse;

1.2.8.2.mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõidukitpeatada;

1.2.8.3.omab realistlikku arusaama isiklikest, sõiduki peatamisegaseotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;

1.2.8.4.tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki peatamisega,ning oskab omakäitumises nendega arvestada;

1.2.8.5.omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning ohutu piki-ja külgvahega.

 

1.2.9. Pimeda ajal sõiduki juhtimine.

Pärast koolitust õpilane:

1.2.9.1.oskab tulede õige kasutamisega parandada juhi nähtavustja oma sõiduki teistele paremini märgatavaks teha;

1.2.9.2.mõistab oludele vastava sõidukiiruse valiku vajadust;

1.2.9.3.teab pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud ohte;

1.2.9.4.oskaboma käitumisega vähendada pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud riske;

1.2.9.5.tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega pimeda ajal, ning oskab oma käitumises nendega arvestada.