(07. X1920 \u2013 30.V 1999)<\/p>\n
Kalju Lepiku s\u00fcnnikoht ja noorusmaa on Koeru. Mitmendat p\u00f5lve koerulane, v\u00f5iks luuletaja kohta \u00f6elda, sest nii tema isa- kui emapoolsed vanavanemad olid p\u00e4rit Koeru \u00fcmbruse k\u00fcladest. Vanaisa Mihkel Leppik (1858\u20131930) oli 19.saj. l\u00f5pul Koerus tuntud r\u00e4ndraamatukaupmehe ja rahvaluulekoguja ning luulekogu \u201cJ\u00e4rvamaa laulik\u201d (1882) autorina. Luuletaja vanemate Hilda (s. Koppelmann 1899\u20131993) ja Bernhard Leopold Leppiku (1899\u20131937) abielu purunes varsti p\u00e4rast poja s\u00fcndi.<\/p>\n
V\u00e4ikese Kalju lapsep\u00f5lvekoduks sai vennastekoguduse palvemaja Koerus V\u00e4inj\u00e4rve teel (hoone h\u00e4vinud), kus ta elas koos ema ja vanaema Liisa Koppelmanniga (s. Blaufeld; 1869\u20131963 ). Vana palvemaja saal oli minule armsaim paik. Sagedasti pidasin seal \u201cjutlust\u201d ja unistasin kiriku\u00f5petaja-kutsest<\/em>. (Lepik 1939) Koos vanaemaga k\u00e4is v\u00e4ikemees sageli Koeru kirikusja palvetundides.<\/p>\n 1926.a. abiellus HildaLeppik Koeru postkontori \u00fclema Ferdinand Vukmanniga, kes eestistas oma nime hiljem Leho Laidmaaks ja Hildast sai Helgi Laidmaa. Kalju uueks koduks sai postkontorimaja aleviku s\u00fcdames. M\u00e4ngumaa ja s\u00f5pradering laienes. Lemmikm\u00e4nguasjadeks olid tal tinas\u00f5durid ja eriti huvitas teda indiaanlastem\u00e4ng.<\/p>\n Haridusteed alustas ta 1928.a. Koeru 6-kl. Algkoolis Aruk\u00fcla m\u00f5isas. Edukas \u00f5ppet\u00f6\u00f6s, mitmek\u00fclgsete huvidega (osales n\u00e4idendites, laulukooris, v\u00f5ttis klaveritunde), s\u00f5bralik ja abivalmis koolivend \u2013 sellisena on Kalju meelde j\u00e4\u00e4nud oma \u00f5petajatele ja koolikaaslastele. Tema lemmikainete pingereas oli esikohal matemaatika, j\u00e4rgnesid kirjandus ja ajalugu. Algkoolist sai alguse K.Lepiku s\u00f5prus raamatutega. Noor inimene on k\u00f5ikes\u00f6\u00f6ja. Olgu see siis \u201cGaribaldi\u201d v\u00f5i Tuglas,<\/em> Juhan Liiv v\u00f5i \u201cRinaldo Rinaldini\u201d. K\u00f5ik k\u00f5lbab. Hea kirjanduse vastu huvi\u00e4ratajaks oli algkooli emakeele\u00f5petaja Anna Juur, kes ei piirdunud ainult \u00f5ppeprogrammis etten\u00e4htuga, vaid tutvustas ka uudiskirjandust. Lugedes Eduard Vilde \u201cMahtra s\u00f5da\u201d, taipasin esimest korda, kuidas kirjandusteos oli \u00fcles ehitatud, m\u00f5istsin kompositsiooni ja stiili. S\u00fcgavad j\u00e4ljed j\u00e4ttis ka Tuglase \u201cLiivakell\u201d. Esimesed kirjanduslikud katsetused tegin \u201cLiivakella\u201d eeskujul. Juhan Liivi luule oli siis ja on ka n\u00fc\u00fcd mulle v\u00e4ga s\u00fcdamel\u00e4hedane. Koidula salmid j\u00e4tsid mu v\u00f5rdlemisi k\u00fclmaks.<\/em> (Lepik 1989 : 1408)<\/p>\n Nooruki esimene suleproov, proosapala \u201cMida jutustavad vanad puiestee kased<\/strong>?\u201d avaldati Koeru \u00d5ppurite \u00dchingu \u201cJ\u00e4rvala\u201d ajakirjas \u201cL\u00f5ke\u201d 1933.a. Mesik\u00e4pa varjunime all.<\/p>\n Noor Lepik harrastas ka sporti, saavutades paremaid tulemusi kaugus- ja k\u00f5rgush\u00fcppes ning 100 meetri jooksus. Kui olla s\u00fcgavm\u00f5tteline, v\u00f5ib ju \u00f6elda, et need alad vastavad kirjanduses luulele, n\u00f5uavad l\u00fchiajalist, aga seda intensiivsemat pingutust<\/em>. (Ristikivi 1970 : 111) Kergej\u00f5ustiku k\u00f5rval oli nooruki teiseks meelisalaks jalgpallim\u00e4ng. Selleaegsete noorte suur eeskuju oli Tipner, Eesti Zamore, ja ka Lepik oli alguses v\u00e4ravavaht, hiljem m\u00e4ngis edurivis paremsisemist. M\u00e4ngiti isegi nii v\u00f5imsate vastastega nagu Paide \u201cJ\u00e4rvapojad\u201d. <\/em>(Ristikivi 1970)<\/p>\n 1934.a. kevadel l\u00f5petas K.Lepik Koeru algkooli. Nende peres kasvas n\u00fc\u00fcd neli last: Kalju ja tema pool\u00f5ed Leegi (1927), Milvi (1930\u20131998) ja Aino (1933\u20131971). Majanduskriisiaastaist tingitud ainelise kitsikuse t\u00f5ttu pidi Kalju edasi\u00f5ppimise aastaks katkestama. Haridus pidi andma ameti ja kindlustama majanduslikult elu tulevikus. Selline oli perekonna soovitus kooli valikul.<\/p>\n 1935.a. alustas ta \u00f5pinguid Tartu kaubanduskeskkoolis, kus \u00f5petatavad eriained (eriti plakatkunst) talle meeldivaiks osutusid. Kui v\u00f5tta kokku Kalju Lepiku huvialad koolipoisip\u00e4evil Tartus, saame imponeeriva nimestiku, nii et peab imestama, kuidas tal k\u00f5igeks aega j\u00e4tkus. Sest peale kirjanduse, kunsti, teatri, muusika ja kino leidus tal aega ka rahva\u00fclikooli loengute jaoks. Seal kuulas ta ettekandeid eesti rahvamuistendeist ja \u00f5ppis k\u00f5nekunsti Valmar Adamsi juhtimisel. \/—\/ Aga vaimsete harrastuste k\u00f5rval ei kaotanud ta ka Tartus oma spordihuvi. \/—\/ Ta on t\u00fc\u00fcpiline n\u00e4ide maanoorukist, kes kultuuril\u00e4tete juurde sattudes ahnelt neelab k\u00f5ike, mis talle seni on olnud k\u00e4ttesaamatu. \u00dclikoolilinn Tartu on talle ennek\u00f5ike suur intellektuaalne seiklus. <\/em>(Ristikivi 1970)<\/p>\n 1939 oli Kalju Lepikule \u00f5nnelik aasta: ta l\u00f5petas kaubanduskeskkooli ja hea l\u00f5putunnistus v\u00f5imaldas tal ilma sisseastumiseksamiteta j\u00e4tkata \u00f5pinguid kommertsg\u00fcmnaasiumis (1939\u20131941) ning ta deb\u00fcteeris luuletajana. Kooliajakirjas \u201cIloli\u201d <\/strong>ilmus tema esimene tr\u00fckitud luuletus \u201cKalal<\/strong>\u201d<\/em>. Tartu kooliajakirjad \u201eIloli\u201c ja \u201eTuleviku Rajad<\/strong>\u201c avaldasid aastatel 1939\u20131940 K.Lepiku luuletusi, mis v\u00f5istlustel auhindu p\u00e4lvisid. 1939.a. ilmus ka \u201cT\u00e4htede poole<\/strong>\u201d, <\/em>III auhinna saanud pikem t\u00f6\u00f6 proosavormis.<\/p>\n Hiljem on ta kirjutanud oma lapsep\u00f5lvest paar proosapala: <\/strong>\u201cM\u00e4lestus on pihlakas<\/strong>\u201d (M\u00e4lestuskillud) ning \u201cKaks inglit r\u00f5\u00f5msalt tuppa tulid<\/strong>\u201d (M\u00e4lestuskild). Proosapalu on illustreerinud Otto Paju.<\/p>\n Kalju Lepiku noorusaega on l\u00e4hemalt vaadelnud Karl Ristikivi ja essee-vormis anal\u00fc\u00fcsinud, kuidas \u00fcks luuletaja oma tee alguseni j\u00f5udis<\/em>. (Ristikivi 1970:111)<\/p>\n 1940.a. asutati Tartus K.Lepiku ja E.Kera algatusel kirjandus- ja kunstir\u00fchmitus \u201cTuulisui\u201d<\/strong>. R\u00fchmas arutati kultuurik\u00fcsimusi, korraldati kirjandus\u00f5htu ja kunstin\u00e4itus. Kavandati ka koguteose avaldamist, kuid see j\u00e4i ajas\u00fcndmuste t\u00f5ttu teostamata. On s\u00e4ilinud osa koguteose avalaulust, nii-\u00f6elda tuulisuilaste \u201ch\u00fcmn\u201d.<\/p>\n Aastatel 1941\u20131943 ilmus Lepiku luulet ajalehtedes Noorte H\u00e4\u00e4l ja Postimees.<\/p>\n Kuna s\u00f5ja t\u00f5ttu viibis vastuv\u00f5tt Tartu \u00fclikooli, t\u00f6\u00f6tas ta vahepeal Ulila j\u00f5ujaama peakontori raamatupidamise osakonnas. Kui 1942.a. s\u00fcgisel filosoofiateaduskond avati, asus K.Lepik \u00f5ppima Eesti ja P\u00f5hjamaade ajalugu ning arheoloogiat, kuid juba j\u00e4rgmisel kevadel mobiliseeriti ta t\u00f6\u00f6teenistuslasena Saksa s\u00f5jav\u00e4kke.<\/p>\n Saabus 1944.a. \u00e4rev s\u00fcgis. Uskusime terve m\u00f5istuse kiuste Eesti vabariigi<\/em> uuestis\u00fcndi. Vabaduss\u00f5ja p\u00e4evade kordumist. \/—\/ Me ei m\u00f5telnud m\u00f5istusega<\/em>, vaid s\u00fcdamega. Kainenemine tuli alles siis, kui Tallinn langes<\/em>. (Lepik 1989 : 1409) Neil oli valida: kas minna koos taganevate sakslastega Saksamaale v\u00f5i anda end s\u00f5javangina Punaarmee k\u00e4tte. Vastuv\u00f5etamatud olid aga m\u00f5lemad variandid. Tuli leida kolmas v\u00f5imalus ja tal \u00f5nnestuski p\u00f5geneda Hiiumaalt Rootsi.<\/p>\n K.Lepik t\u00f6\u00f6tas esialgu M\u00f6rby haigla k\u00f6\u00f6gis Stockholmi l\u00e4hedal, siis raadiovabrikus, ajakirja \u201cKodukolle\u201d toimetussekret\u00e4rina, Esselte tr\u00fckikojas tr\u00fckkija abina ja Kuningliku Statistika Keskb\u00fcroos, seej\u00e4rel raamatupidajana Stockholmis. Ta \u00f5ppis ka paar l\u00fchemat perioodi Stockholmi \u00fclikoolis arheoloogiat ja etnograafiat; j\u00e4tkas \u201cTuulisui\u201d r\u00fchma tegevust, osales koguteose \u201cHomse<\/strong> nimel<\/strong>\u201d (1945) ja ajakirja \u201cS\u00f5na\u201d<\/strong> (1948\u20131950, 1956) toimetamisel. 1949.a. abiellus Kalju Lepik Valgast p\u00e4rit neiu Asta Priuhkaga .1952.a. s\u00fcndis neil poeg Ott.<\/p>\n Loominguliselt k\u00f5ige viljakamaks on luuletaja nimetanud perioodi 1947\u20131951, kui ilmusid luulekogud \u201cM\u00e4ngumees<\/strong>\u201d (1948), \u201cKerjused treppidel<\/strong>\u201d (1949) ja \u201cMerep\u00f5hi<\/strong>\u201d (1951).<\/p>\n Ma armastan saari. R\u00e4nnuteed on ikka ja j\u00e4lle viinud mind Vahemere saartele.<\/em><\/p>\n 1958.a. suvepuhkuse veetis Lepikute pere soomlastest s\u00f5prade juures Velkari saarel.<\/p>\n Onni Pekka<\/em> [Uotinen] oli hea kandlem\u00e4ngija. Armastas \u00f5htuti kannelt m\u00e4ngida ja \u201cKalevalast\u201d v\u00e4rsse ette lugeda. Mul oli kaasas \u201cKivimurru\u201d poolik k\u00e4sikiri. Tahtsin k\u00e4sikirja s\u00fcgiseks tr\u00fckivalmis seada. Velkaril loodud lauludes hakkas ikka rohkem ja rohkem kaasa k\u00f5nelema rahvalaulule omane r\u00fctm, m\u00f5tlemis- ja \u00fctlemisviis. \u201eMuinasjutt Tiigrimaast\u201c koguga v\u00f5rreldes muutusid laulud mullal\u00e4hedasemaks<\/em><\/p>\n Stockholmi tagasi j\u00f5udnud, s\u00f5itis poisikeseohtu mootorrattur mu poja t\u00e4naval surnuks.<\/em><\/p>\n \u201cKivimurd<\/strong>\u201d ilmus Bernard Kangro hoolitsusel Oti s\u00fcnnip\u00e4evaks 4. oktoobriks.<\/em><\/p>\n Ma ei tea, milliseks oleks kujunenud mu luulelooming, kui meelemasendus poleks sundinud mind pikaks ajaks vaikima. Alles seitse aastat hiljem ilmus uus luulekogu \u201cKollased n\u00f5mmed<\/strong>\u201d. Siin vallutab inimene kosmost. Isamaa on l\u00f5hestatud kaheks. Domineerivad s\u00fcgise v\u00e4rvid. Ainult \u00fcksikud \u201cV\u00e4rvilised laulud<\/strong>\u201d meenutavad m\u00f6\u00f6dunud helgeid p\u00e4evi. Ristidele langeb tinakarva lumi. Isegi r\u00fctm j\u00f5uab m\u00f5nikord \u201c\u00e4ra \u00e4ra \u00e4ra\u201d raiumiseni ja pildikiri ristide ridadeni<\/em>.<\/p>\n Luulekogudest on \u201cKivimurd\u201d mulle k\u00f5ige s\u00fcdamel\u00e4hedasem. Raamatus \u201cMuinasjuttTiigrimaast\u201d j\u00f5uan ma k\u00f5ige l\u00e4hemale oma Jumalale. Kodumaast ja kodumaa kaotusest k\u00f5nelevad k\u00f5ik kogud.<\/em> (Lepik 1989:1412)<\/p>\n 1961.a. s\u00fcndis Lepikutel t\u00fctar Aino, kes omandas juristihariduse; on abielus Jorma von Wireniga, peres poeg Illimar (s. 1989) ja t\u00fctar Mari (s. 1998). Varsti p\u00e4rast Eesti taasiseseisvumist sai Wirenide pere elukohaks Tallinn ja Aino asus t\u00f6\u00f6le V\u00e4lisministeeriumis (1994).<\/p>\n 1990.a. kevadel k\u00fclastas Kalju Lepik koos abikaasa Astaga esimest korda p\u00e4rast ligemale pool sajandit kestnud maapagu s\u00fcnnipaika, ema ja \u00f5de Koerus. S\u00fcgav meeleliigutus valdas luuletajat Aruk\u00fcla m\u00f5isas, oma vanas koolimajas, oma kunagises klassiruumis. S\u00fcdamlikud olid kohtumised koolipere ja Koeru rahvaga.<\/p>\n Hiljem k\u00e4isid Lepikud Koerus sageli, kuigi nende elukohaks j\u00e4i endiselt Stockholm. Need olid meeldivad ja oodatud kohtumised.<\/p>\n Luuletaja 1999.a. maikuusse kavandatud Koeru-tuleku katkestas aga surm Tallinnas Mustam\u00e4e haiglas lehekuu viimasel p\u00fchap\u00e4evahommikul. Matusetalitus toimus 3. juunil Tallinna Toomkirikus, peied rahvusooper \u201cEstonia\u201d Talveaias. Urn luuletaja p\u00f5rmuga s\u00e4ngitati mulda Metsakalmistul. T\u00e4itus luuleridades v\u00e4ljendatud soov:<\/p>\n (\u201cMu kodumaa\u201d, kogust \u201cKivimurd\u201d, Lepik 1990:196)<\/p><\/div>\n K.Lepik on esitanud oma loomingut ja pidanud ettekandeid Rootsis, Soomes, USA-s, Kanadas, Itaalias, Eestis. Tema luulet on ilmunud inglise, rootsi, soome, karjala, itaalia, prantsuse, saksa, hollandi, ungari, vene, l\u00e4ti ja leedu keeles.<\/p>\n Kalju Lepik on kahtlemata \u00fcks meie k\u00f5igi aegade rahvuslikumaid luuletajaid.<\/em>(P.E.Rummo)<\/p>\n Lepiku luule on v\u00e4gagi v\u00e4rvilembene.<\/em> (P.Lias)<\/p>\n Kahtlemata on K.Lepik eesti luule silmapaistvamaid moderniste…Ta tuli hiljem ka \u00fche esimesena meie rikkalikust rahvaluulevaramust motiive ja v\u00f5tteid hankima ning loovalt t\u00f6\u00f6tlema.<\/em> (A.Langemets)<\/p>\n K.Lepik on alati… r\u00f5hutanud kunstiloomingu vormi t\u00e4htsust.Tal on v\u00e4ljaarenenud isiklik stiil oma luule esitamisel… Kalju Lepiku v\u00e4rsse ei oska keegi lugeda nii perfektselt kui ta ise<\/em>. (A.M\u00e4gi)<\/p>\n 1971 \u2013 Eesti Rahvusfondi Teenetem\u00e4rgi kuldm\u00e4rk vabadusv\u00f5itlusele osutatud teenete eest<\/p>\n 1989 \u2013 ajakirja \u201cLooming\u201d aastapreemia<\/p>\n 1990 \u2013 Juhan Liivi kirjanduspreemia<\/p>\n 1991 \u2013 A.H.Tammsaare preemia<\/p>\n 1993 \u2013 Eesti Vabariigi valitsuse tunnustusmedal<\/p>\n 1993 \u2013 valiti aasta edukaimaks isikuks J\u00e4rvamaal<\/p>\n 1996 \u2013 Riigivapi esimese klassi orden<\/p>\n 1998 \u2013 Juhan Liivi luulepreemia (teist korda)<\/p>\n 1998 \u2013 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia<\/p>\n 1999 \u2013 J\u00e4rvamaa Vapim\u00e4rk<\/p>\n 1993 \u2013 Koeru raamatuklubi \u201cVaimuvalgus\u201d auliige<\/p>\n 1982. aastast oli K.Lepik V\u00e4lismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees, aastast 1966 Balti Arhiivi juhataja; kuulus Eesti Rahvusn\u00f5ukogu juhatusse.<\/p>\n N\u00e4gu koduaknas<\/strong>. Luuletusi 1942-1946. Stockholm, 1946.<\/p>\n M\u00e4ngumees<\/strong>. Teine kogu luuletusi. Stockholm, 1948.<\/p>\n Kerjused treppidel<\/strong>. Kolmas kogu luuletusi.Vadstena, 1949.<\/p>\n T\u00f5rvap\u00f5letaja poja \u00f5petuss\u00f5nad<\/strong>. Stockholm, 1950.<\/p>\n Merep\u00f5hi.<\/strong> Neljas kogu luuletusi. Stockholm, 1951.<\/p>\n Muinsajutt Tiigrimaast<\/strong>.Viies kogu luuletusi. Lund, 1955.<\/p>\n Kantat f\u00f6r fl\u00f6jt och \u00e4nglak\u00f6r<\/strong>. Stockholm, 1955.<\/p>\n Kivimurd<\/strong>. Kuues kogu luuletusi. Lund, 1958.<\/p>\n Ronk on laululind<\/strong>. Valitud luuletused. Lund, 1961.<\/p>\n Sina oled kuusik ja mina lepik<\/strong>. Tallinn, 1965.<\/p>\n Kollased n\u00f5mmed<\/strong>. Seitsmes kogu luuletusi. Lund, 1965.<\/p>\n M\u00e4lestus on pihlakas<\/strong>. Stockholm, 1967; 1998.<\/p>\n Marmorpagulane<\/strong>. Kaheksas kogu luuletusi. Lund, 1968.<\/p>\n Verep\u00f5ld<\/strong>. \u00dcheksas kogu luuletusi. Lund, 1973.<\/p>\n Surmal on lapse silmad \/ Death has a Child`s Eyes.<\/strong> Rooma, 1976.<\/p>\n Klaasist mehed.<\/strong> K\u00fcmnes kogu luuletusi. Lund, 1978.<\/p>\n Kogutud luuletused 1938-1979<\/strong>. Lund, 1980.<\/p>\n Kadunud k\u00fclad<\/strong>. \u00dcheteistk\u00fcmnes kogu luuletusi. Lund, 1985.<\/p>\n Kaks inglit r\u00f5\u00f5msalt tuppa tulid.<\/strong> M\u00e4lestuskild. Stockholm, 1985.<\/p>\n Rukkilille murdmise laul.<\/strong> Valitud luuletused. Tallinnn, 1990.<\/p>\n Kaootiline kontsert enne kontserdi algust. <\/strong>Stockholm, 1993.<\/p>\n Priiuse sinepiiva kasvamisest<\/strong>. Stockholm, 1999.<\/p>\n KALJU LEPIK. 60 LUULETUST. OTTO PAJU. 60 PILTI<\/strong>. Koostanud O.Paju.<\/p>\n Martin Musta saladus<\/strong>. Stockholm, 1954. (Koos I.Talve, A.M\u00e4gi, R.Kolgi ja K.Ristikiviga.)<\/p>\n Tuuleveski<\/strong>. Nelik\u00fcmmend ja \u00fcks koltund kirja lisadega. Lund, 1967. (Koos A.M\u00e4giga varjunime all Rein Kaljum\u00e4gi.)<\/p>\n Valguse riie ei vanu<\/strong>. Kogutud luuletused 1938-1999. Koostanud Hando Runnel. Tartu, 2002.<\/p>\n A.M\u00e4gi. Kalju Lepik. <\/strong>L\u00fchimonograafia.<\/strong> Lund, 1970. T\u00e4iend. tr\u00fckk. Tallinn, 1993.<\/p>\n A.Valmas. Kalju Lepik. <\/strong>Personaalnimestik. Tallinn, 1990.<\/p>\n A.Valmas, A.Klaassen. Kalju Lepik. <\/strong>Bibliograafia. Tallinn, 2000.<\/p>\n J.Rundu. Kalju Lepik ja Koeru<\/strong>. L\u00fchiuurimus. T\u00f5ravere, 2000.<\/p>\n Kodust punaste pihlade all. Kalju Lepik<\/strong>. Eesti telefilm 1993. Re\ufffdiss\u00f6\u00f6r<\/p>\n K.Lepik. T\u00e4htede poole. \u2013 Iloli, 1939, nr. 1\/2 (53\/54).<\/p>\n K.Lepik. M\u00e4lestus olen ma ise m\u00f6\u00f6dunus. Intervjuu Sirje Ruutsoole. \u2013 Looming, 1989, nr. 10, lk. 1407.<\/p>\n K.Ristikivi. Noor Kalju Lepik. \u2013 Tulimuld,1970, nr. 3, lk. 111.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" (07. X1920 \u2013 30.V 1999) Kalju Lepiku s\u00fcnnikoht ja noorusmaa on Koeru. Mitmendat p\u00f5lve koerulane, v\u00f5iks luuletaja kohta \u00f6elda, sest nii tema isa- kui emapoolsed vanavanemad olid p\u00e4rit Koeru \u00fcmbruse k\u00fcladest. Vanaisa Mihkel Leppik (1858\u20131930) oli 19.saj. l\u00f5pul Koerus tuntud … J\u00e4tka lugemist