Koeru Keskkooli hindamisjuhend
 
Õpilase hindamiseeesmärk on:
1) toetada õpilase arengut;
2) anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;
3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
4) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;
5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
6) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.
 
 
Kujundav hindamine
 
Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.
 
Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni.
 
 
Teadmiste ja oskuste hindamine kui kokkuvõtvate hinnete alus
 
Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes. Ainealaste teadmiste ja oskuste hindamise tulemusi väljendatakse vastavalt koolisisesele hindamissüsteemile vastavate numbriliste hinnetega.
 
 
1.1.  Kasutatav hindesüsteem
 
Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» – «hea», «3» – «rahuldav», «2» – «puudulik» ja «1» – «nõrk».
 
Hindamisel viie palli süsteemis:
1) hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele minimaalselt taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid oluliselt;
2) hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele minimaalselt taotletavatele õpitulemustele täiel määral;
3) hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika minimaalsete õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad
  • põhikooli õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus ning
  • gümnaasiumi õpilasel saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele, kuid esineb mõningaid üksikuid puudusi ja vigu;
4) hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui
  • põhikooli õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ja
  • gümnaasiumi õpilasel saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi;
5) hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda
  • põhikooli õpilasel oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub ja
  • gümnaasiumi õpilasel saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi ja areng puudub.
 
Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19%.
 
Kool võib kasutada gümnaasiumis valikkursuste hindamisel hinnanguid „arvestatud” ja „mittearvestatud”, neid hinnanguid ei teisendata viie palli süsteemi.
 
Õpilase teadmisi ja oskusi hindab õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.
 
Õppeveerandi, poolaasta või kursuse algul teeb õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende kontrollimise aja ja vormi.
 
Õppeveerandi, poolaasta või kursuse õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööde) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega.
Kui õpilane on saanud hinde „puudulik“ või „nõrk“, siis on tal võimalik oma hinnet parandada kahe  nädala jooksul või kokkuleppel õpetajaga õppeveerandi lõpuni. Kahe nädala jooksul tuleb järele vastata ka tärniga märgitud arvestuslikud hinded. (Tärni kasutatakse hinde asemel juhul, kui õpilane on puudunud, kuid töö on arvestusliku tähtsusega).
 
 
Põhikooli 8.klassi õpilased sooritavad õppeaasta lõpus üldainete testi. Test koosneb eesti keele ja  matemaatika põhiteadmistest. Mõlemat õppeainet hinnatakse eraldi. Kui õpilane sooritab testis aine hindele “puudulik“, rakendatakse talle antud aines täiendav õppetöö ja kordustest.
 
Õpilast, kes õpib individuaalse õppekava järgi, hinnatakse vastavalt individuaalses õppekavas ette nähtud hindamise korrale. Nimetatud juhul võib põhikooli õpilase tööle teha märke «Hinnatud individuaalse õppekava alusel». Positiivse hinde saamiseks on hinde „rahuldav“ tase madaldatud 35%-ni. Üleminekueksam koostatakse samuti vastavalt individuaalsele õppekavale.
 
Kokkuvõttev hinne on õppeaine õppeveerandi-, poolaasta-, kursuse- ja kooliastmehinne. Kooliastmehinne on õppeaine 10.–12. klassi kursuste kokkuvõttev hinne.
 
Kokkuvõtva hinde panemisel arvestab õpetaja õpitulemusi, kokkuvõttev hinne ei pea olema aritmeetiline keskmine.
 
Põhikoolis pannakse välja õppeaine õppeveerandi- või poolaastahinded ja aastahinne.
 
Poolaastahinne pannakse õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga õppeaasta jooksul.
 
Õppeaine aastahinne pannakse välja õppeveerandi- või poolaastahinnete alusel.
 
Õpilasele, kelle õppeveerandi- või poolaastahinne on «puudulik» või «nõrk» või on jäetud välja panemata, määratakse selles õppeaines järgmiseks õppeveerandiks või poolaastaks tugisüsteem (logopeediline abi, õpiabi jm), et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.
 
Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine lõplik aastahinne või kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
 
Kui õppeaine õppeveerandi- või poolaastahinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, arvestatakse aastahinde väljapanekul, et õpilase vastaval õppeveerandil või poolaastal omandatud teadmised ja oskused vastavad hindele «nõrk».
 
9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.
 
Gümnaasiumiastmes pannakse välja õppeaine kursusehinded ja kooliastmehinded.  Kooliastmehinne pannakse välja õppeaine 10.–12. klassi kursusehinnete alusel.
 
Õpilasele, kelle kursusehinne vastab viiepallisüsteemi hindele «puudulik» või «nõrk» või on jäetud välja panemata, antakse võimalus järelevastamiseks.
 
Kui kursusehinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, arvestatakse õppeaine kooliastmehinde väljapanekul, et vastava kursuse vältel omandatud teadmised ja oskused vastavad hindele «nõrk».
 
Gümnaasiumiastmes võib õpilasel olla õppeaasta lõpul kuni kahes õppeaines kursusehinded „puudulik“ või „nõrk“, mille alusel jääb õpilane täiendavale õppetööle. Kolme puuduliku korral otsustab õppenõukogu õpilase õpingute jätkamise.
 
Kui õpilasel on hinnatud neli kursust hindega „puudulik“ või „nõrk“, siis on õppenõukogul õigus teha direktorile ettepanek õpilane nimekirjast  kustutada.
 
Gümnaasiumi lõpetamiseks peavad kõik kursused olema hinnatud vähemalt hindega „rahuldav“.
 
Põhikooli õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, viiakse üle järgmisse klassi aastahinnete alusel.
 
Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisesse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.
 
Kõik põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi õppivad õpilased viiakse üle järgmisse klassi.
 
 
Õpilase täiendavale õppetööle jätmine
 
Täiendavale õppetööle jäetakse põhikooli õpilane õppeainetes, milles tema teadmised ja oskused vastavad hindele «nõrk» või «puudulik» või on saanud samaväärse kokkuvõtva sõnalise hinnangu või on jäänud hindamata, et ta omandaks temale rakendatud õppekava nõutavad teadmised ja oskused.
 
Täiendavale õppetööle jäetud õpilane täidab õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, mis toetavad nõutavate teadmiste ja oskuste omandamist õppeaines. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse.
 
Täiendava õppetöö mittesooritamise korral otsustab õppenõukogu järgmisse klassi üleviimise või klassikursuse kordamise.
 
Põhikoolis võib õppenõukogu põhjendatud otsusega jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne „puudulik“ või „nõrk“, täiendav õppetöö ei ole andnud tulemusi ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase ja tema seadusliku esindaja ning kuulab ära nende arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et otstarbekas on jätta õpilane klassikursust kordama.
 
Gümnaasiumiõpilasi klassikursust kordama ei jäeta.
 
 
Hindamine ja koolikohustuse täitmise märkimine eKoolis
 
Tähistus  Selgitus  Puudumise tüüp
 -  puudumine  põhjuseta puudumine
 +  põhjuseta hilinemine  põhjuseta hilinemine
 H  haige  põhjusega puudumine
 K  kodused põhjused  põhjusega puudumine
 L  tunnist ära lubatud  põhjusega puudumine
 M  käis arsti juures  põhjusega puudumine
 O  õppesõit (gümnaasium)  põhjusega puudumine
 P  põhjuseta puudumine  põhjuseta puudumine
 S  võistlustel  põhjusega puudumine
 T  tervislikud põhjused  põhjusega puudumine
 V  vabastatud  põhjusega puudumine
 ! kodune töö tegemata  

Kui õpilane puudub kontrolltöö ajal, märgitakse lisaks puudumisele kaldkriipsuga hindeks tärn (st hindamata).  Kui õpilane ei tee tähtaja jooksul järeltööd, hinnatakse kontrolltöö hindega „nõrk“.
 
Järelvastatud hinne märgitakse kaldkriipsuga või asendatakse. Tärni asemele tekib tärniga hinne.
 
 
1.2.  Kirjeldavate sõnaliste hinnangute kasutamine põhikooli klassides
 
Põhikooli 1. klassis kasutatakse õpilase hindamisel kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid, millel puudub numbriline ekvivalent. Sõnaline hinnang toetub ainekavades iga õpitulemuse kohta koostatud õpitulemuse hindamise kriteeriumile.
 
 
1.3.  Tulemuse hindamine hindega „nõrk“, kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine
 
Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, võib vastavat suulist vastust, kirjalikku tööd või praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega “nõrk“.
 
 
1.4.  Järelevastamise ja järeltööde sooritamise kord
 
Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik” või „nõrk” või on hinne jäänud panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks.
 
Järelevastamine ja järeltööde sooritamine toimub õpilase ja õpetaja vahelisel kokkuleppel soovitavalt kahe nädala jooksul. Järelvastamiseks ja konsultatsiooni saamiseks on koostatud õpetajate vastuvõtuaegade graafik, mis on kättesaadav kodulehel ja ka teadetetahvlil.
 
 
1.5.  Põhikooli õpilase käitumise  ja hoolsuse kohta õpilasele ja vanemale kirjaliku tagasiside andmise kord
 
Nõuded Koeru keskkooli põhikooli õpilase käitumisele on esitatud kodukorras.
 
Käitumise kohta antakse kirjalikku tagasisidet õpilasele ja ka vanemale vähemalt kaks korda õppeaastas, üldjuhul 2. ja 4. õppeveerandi lõpus.
 
Tagasisides kirjeldatakse õpilase käitumise ja hoolsuse tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning tehakse ettepanekuid edaspidiseks tegevuseks, mis toetavad õpilase käitumise kujunemist.
 
Õpilast ja tema vanemat teavitab kool käitumisest ja hoolsusest elektroonilise õppeinfosüsteemi (eKooli) vahendusel.
 
Kui õpilane ja vanem ei ole andnud nõusolekut käitumisest ja hoolsusest teavitamiseks elektrooniliselt, teavitab kool õpilast ja vanemat  paberil oleva dokumendi kättetoimetamise kaudu.
 
Tagasiside paberkandjal saadetakse vanemale õpilase kaudu, kui õpilane on vähemalt 10-aastane. Noorema õpilase puhul saadetakse väljavõte elektroonilisest õppeinfosüsteemist postiga, kui vanemaga ei ole kokku lepitud teisiti.
 
 
1.6.  Hinnete ja hinnangute vaidlustamise kord
 
Hinnete ja hinnangute vaidlustamine ning vaidemenetlus toimub „Haldusmenetluse seaduses“ § 71 § 87 sätestatud kohaselt.
 
Õpilasel ja lapsevanemal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teada saamist.
Õpilase hindamisega seotud vaidlusküsimusi lahendab kool õpilase või lapsevanema kirjaliku põhjendatud taotluse alusel. Otsusest teavitab kool õpilast ja lapsevanemat kirjalikult viie tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist.